Haridust omandamas

[Roxana Rogue]

Oli laupäeva varahommik, õues oli veel jahe ning päike oli äsja välja tulnud. Nii palju kui Leonides ka ei armastanud igasuguste loitusega hiilata, vihkas ta tegelikult küllaltki palju nende õppimist. Mistõttu ta ennast nii varakult alustama sundiski. Päevakavas olid nõiasõnad ja muundamine.
Poiss toetas mõlemad oma õpikud vaikse tümpsuga trofeetoa aknalauale ning lõi algatuseks lahti nõiasõnade raamatu. Sealt sõnagi lugemata pöördus ta ühe vana ja auväärse hõbekarika poole ning pani selle hetkeks hõljuma. Trikk ei olnud niiväga hõljumisloitsus, mida nad niigi juba esimeses klassis olid õppinud, vaid selles, kuidas ese uuesti rahulikult maha asetada.
Sellega rahuldavalt hakkama saanud otsis ta välja esimese uue loitsu ning pomises seda vaikselt omaette. Trofee toas oli alati ohtu midagi ära rikkuda. Nii et kas mitte loitsu valesti lausuda või siis lihtsalt mitte vahele jääda olid head ideed.

OT: Riley

[Riley A. Brookes]

Riley'l oli sel hommikul uni varakult ära läinud ning ta oli otsustanud võtta ette üks varahommikune jalutuskäik, kasutades ära asjaolu, et valdav enamus õpilasi veel voodit nautisid. Terve loss magas veel ning kuulda polnud ainsatki heli peale neidise vaiksete sammude, kui ta läbi koridoride kõndis ning aknast tema paljastele käsivartele langevaid päikesekiiri nautis. Oma jalutuskäiguga trofee toani välja jõudnud, astus gryffindorlane sinna sisse. Arvestades kellaaega, ei oodanud neidis sealt kedagi eest leida, niisiis tuli Leoni nägemine talle paraja üllatusena. Ütlemata noormehele tere hommikust, kõndis Alex temast sõnagi lausumata mööda. Kuna nende vahel mingeid sooje suhteid polnud, pidas ta parimaks Slytherini kutti lihtsalt ignoreerida. See osutus aga raskemaks, kui blondiinitar esialgu arvanud oli. Oli hämmastav, kuidas ühe ebameeldiva näo nägemine võis muidu ilusa hommiku järsku ära rikkuda. "Kas sa pead just siin oma loitse praktiseerima?" pöördus Rey maha surutud tusasusega poisi poole. "Siin on nii palju asju, mida ära lõhkuda." Kuigi trofeedest neiu nii väga ei hoolinud, ei suutnud ta siiski keelt hammaste taga hoida.

[Roxana Rogue]

Leon tõstis hetkeks oma tegevuselt pilgu, kui uksest sisenes tuttav blond gyrffindorlane. Kui tüdruk aga talle teregi ei öelnud, eeldas noormees, et kõik on kontrolliall ning jätkas trofee peal värvimuutmise loitsu harjutamist, unustades hetkeks tüdrukud sootuks. Ta õnn polnud aga pikk, sest õigepea tuli neiu poolt juba midagi teravat. Tuleb ise tuppa, kus keegi juba on, ning siis viriseb, et see keegi seal on? See oli vähemalt kõik, mida slytherinlane kuulis. Ta ei uskunud hetkekski, et Rileyt need auhinnad huvitasid. "Just nii," noogutas poiss ükskõikselt, enne kui loitsu viimaks perfektselt lausus ja karika neoonkollases särama pani. Nüüd oli vaja ka see loits ära õppida, mis karika endiseks muudaks.

[Riley A. Brookes]

Riley pööritas noormehe vastuse peale silmi ning otsustas teha proovi teda edaspidi veidi edukamalt ignoreerida. Ta kõndis ruumis ringi, liikudes ühe trofee juurest teise juurde ning mõndasid neist lähemalt uurides, isegi kätte võttes. Üks trofee osutus aga kõvasti raskemaks, kui see vaatlemisel tundunud oli, ning ehmunult pillas gryffindorlane selle maha, kildudeks. Kohkunult proovis neidis meenutada loitsu, mis katkisi asju parandas, kindlasti olid nad midagi sellist õppinud, kuid loomulikult ei tule muidu teada olevad asjad kunagi meelde just siis, kui sul neid hädasti vaja on. Olukorra tegi Alexi jaoks piinlikumaks ka see, et Leon viibis seal samas ning tõsiselt irooniline oli see, et neiu oli kutile just hetk tagasi süüks pannud, et ta võib midagi ära lõhkuda. Nüüd üritas Rey noormehe pilku vältida, kujutades juba ette, milline parastav ilme teise näos ilmselt oli.

[Roxana Rogue]

Leon hingas rahulikult sisse, kui gryffindorlane teda taas ignoreerida otsustas. Teda ei häirinud tüdruku kohalolu eriti. Olles poole peal oma loitsu lausumisega, kajas ruumis aga vali klirin, kui üks õrnemat sorti trofee purunes. Slytherinlane ei saanud midagi sinna parata, et ta sirgelt naerda turtsatas. Suhteliselt silmakirjalik see neiu, võimis. Ta ei olnud isegi eriti parastav, olukord oli lihtsalt nii naeruväärne. Pöördudes tüdruku poole märkas ta kiiresti kui häbi tollel oli. Lõbusa muigega viibutas ta kiirelt omavõlukeppi, parandades selle trofeekese kiiresti. Ta oli küllaltki soe ka parasjagu, nii et oli eriti mõnus blondiinile koht kätte näidata. Ta otseselt ei vihanud tüdrukut, ta oli küllaltki nägus ning paistis oma sõpru hästi kohtlevalt, aga vaen oli vaen ja talle niigi meeldis kiusata. "Siin on nii palju asju, mida ära lõhkuda," ei suutnud Jon jätta tüdruku sõnu kordamata. Jumaluke, ta pidi ju ometi proovima, kui endast välja ta neiu ajada saab.

[Riley A. Brookes]

Riley kissitas endamisi silmi, kui kuulis noormeest naerda turtsumas. Temale oli see olukord muidugi lõbus, erinevalt neidisest, kes endiselt keeldus kangekaelselt slytherinlasele otsa vaatamast. Alexi näol peegeldus hetkeks üllatus, kui trofeekillud tema silme all taas ühte kogunesid ning trofee hetk hiljem täiesti endine välja nägi. Blondiinitar poleks ealeski arvanud, et poiss talle nii kergesti appi tuleb. Lausa ilma küsimata, kuigi tore oligi, sest abi küsimine oleks Rey uhkusele väga valus olnud. Neiu kaalus isegi kuti tänamist, ent siis pidas too vajalikuks gryffindorlast mõnitada ning see viis tüdruku näost sellegi kübekese tänulikkust, mis seal kunagi olnud oli. "See parandusloits oli ainus sõna, mida ma sinu suust kuulda tahtsin," lausus ta üsna teravalt. "Ja ma oleks ise ka suutnud selle ära parandada," polnud neiu nõus vastupidist tunnistama.

[Roxana Rogue]

"Ei küsinud," plõksis Leonidas lõbusalt vastu. Ega ta ka just polnud tüdrukut põlvili anunud, et too tuleks ta õppimis sessiooni segama. Tal oli tõsiselt vaja need loitsud selgeks saada ja nüüd tõenäoliselt keskendub ta rohkem Riley järjest rohkem närvi ajamisele. "Mhm," noogutas poiss toonil mis andis selgelt edasi seda, et ta ei uskunud absoluutselt, et nii endast väljas olekus oleks punasärk suutnud selle trofee ära parandada. "Pole tänu väärt," lisas ta veel kõige tipuks, enne kui endalegi üllatuseks lausus perfektselt selle loitsu, mille ta pooleli oli jätnud. See oli sirgelt puhas vedamine, aga see oli nagu täiesti kirs tordil hetkel.

[Riley A. Brookes]

"Oleksingi," jäi Riley enda jonnile kindlaks. Sisimas teadis ta isegi, et õige loits poleks talle ilmselt nii pea pähe tulnud, aga Leonidas oli küll viimane inimene, kellele ta seda tunnistanud oleks. Neidis jälgis kibedalt, kuidas noormees sooritas perfektselt ka ennist pooleli jäetud loitsu. Mõttes pidi ta nentima, et slytherinlane on loitsude alal päris hea, kuid see oli taaskord midagi, mida ta kõva häälega välja poleks öelnud. "Ega kui ma ka kogu aeg tuubiks ja harjutaks neid loitse, siis ma ka oskaks. Juba nii vara hommikul tegeled sellega. Imelik," oli Alex leidnud juba uue mooduse, kuidas madu solvata. Ta ikka pidi. Tegelikult olid poisi oskused ju lahedad, isegi veidi kadestusväärsed, kuid seda ei kavatsenud Rey ealeski tunnistada.

[Roxana Rogue]

Kordamise mõttes muutis poiss uuesti karika värvi. Seekord muutus see säravpunaseks. Üpriski kaunis värv, tegelikult. Aga tagasimuutmise loitsu kordamiseni ta ei jõudnud, sest juba tuli gryffindorlase poolt mingit inisemist. "Ma tänan," sõnas poiss kergelt. Ta teadis liigagi hästi, kuidas pool ta klassi vaid unistas, et nad peast kõiki loitse nii soravalt teaksid, kui tema. Imelik või mitte, see tuupimine oli talle juba tõsiselt kasuks tulnud ja päris kindlalt tuleb kasuks ka edaspidi. Poiss tahtis tegelikult väga õppida raviloitse, kuid need olid kaunis riskantsed, et omal käel proovida. Ta oli siiski päris kindel, et õpetajad oleksid nõus temasugust eeskujulikku õpilast aitama, nii et see on vaid ajaküsimus, kui ta juba lihtsamaid haavakesi parandada oskab. Kui tagasimuutmise loits tal ka teisel korral kergelt välja tuli, jõudis poiss järeldusele, et loits on lihtsalt neetult lihtne. Isegi hääldus polnud keeruline, rääkimata selles, et võlukepiga tuli jõnksata lihtsalt vasakult paremale.

[Riley A. Brookes]

"See polnud kompliment," sähmas Riley, kuigi teadis, et noormees polnudki tema öeldut sellena võtnud. Rääkides komplimentidest, siis nendega oli neidis tavaliselt lahke, kui nägi midagi, mis tunnustamist vääris. Ka Leonidases oleks võinud nii mõndagi kiita - kena näolapp, intelligentsus, suured teadmised seoses loitsudega... Kuid see rohesärk oli erand, kellele Rey eelistas jagada pigem halvustavaid kommentaare kui komplimente. Alex jälgis teatud uudishimuga, kuidas poiss taaskord karika värvi muutis. Huvitav, kas ka temal oleks see õnnestunud? Neidis pööras slytherinlasele selja, teeseldes, et uurib taas trofeesid. Tegelikult tõmbas ta aga välja võlukepi ning üritas sosinal lausuda järgi loitsu, mida oli hetk tagasi Leoni sooritamas kuulnud, jäljendades samal ajal ka kuti võlukepi liikumist. Trofee jäi siiski oma esialgse värvi juurde ning Alex langetas veidi pettunult kepi. Ta lootis, et sellest polnud väga aru saada, et ta oli just üritanud sedasama loitsu järgi teha, kuigi tema käe liikumist võis näha olla.

[Roxana Rogue]

Riley õnneks oli Leonides taas täiesti keskendunud oma loitsuraamatule, pomisedes sealt juba järgmisel hetkel omaette ühe loitsu. Hääldustele tuli mõnikord päris palju rõhku panna. Rõhk valel silbil ja tulemus on hoopis midagi muud. Viimaks, kui ta arvas, et sai häälduse õigeks karjutas ta paarkorda kuivalt ka kepiliigutust. Kui Jonah viimaks karika poole pöördus oli ta üpris kindel, et see loits tal küll esimesel proovimisel välja ei tule. Ta siiski proovis ning valge välgatus mis ta võlukepist väljus ei muutnud karikat vedelikuks, nagu see pidi, vaid esmapilgul tundus, et mitte midagi pole muutunud. Kui poiss karikat aga puutus hakkas see võdisema nagu tarretis. Kahtlemata polnud see kõige hullem, mis juhtuda võis.

[Riley A. Brookes]

Riley kuulatas, kui tema kõrvu jõudis üks tuttava hääldusega loits. Talle meenutas see loitsu, mis pidi tahked esemed vedelikuks muutma, ent rohesärk hääldas midagi teistmoodi ning seega oli loitsu mõju karikale teistsugune. Kuna Leonidese nägu ei väljendanud võdisevat karikat katsudes just erilist rahulolu, oletas neidis, et noormees oligi loitsu valesti lausunud, ning nägi selles enda võimalust särada. Alex polnud omal käel palju loitse õppinud, kuid nende väheste õpitute puhul teadis ta ka seda, millega neid segi võis ajada. Näiteks ei kavatsenud ta igapäevaselt kasutada loitsu, mille veidi valesti hääldamisel võisid lausuda hoopis mõne ründeloitsu. Enesekindlalt tõstis blondiinitar kepi ning lausus selle viibutamise saatel õige loitsu, mille tulemusel karikas kuldse vedelikuna laiali pritsis. „Mõtlesid seda?“ uuris ta võiduka muigega poisilt. „Kui sa niimoodi loitse sassi ajad, pole sinu läheduses küll ohutu viibida.“

[Roxana Rogue]

Leon torises veidi pahuralt, kui ühe pritsmega pihta sai. Vähemalt ta teadis nüüd tänu tüdrukule, kuidas õige hääldus on. Aga saab seda proovida alles siis, kui vastuloitsu õigesti lausunud on. Aitäh või muud sarnast. "Sellisel juhul on sul au lahkuda," sõnas slytherinlane rahulikult, uuesti raamatu poole pöördudes, et selle teise loitsuga tegelema hakata. Oma õnneks avastas ta aga selle, et tal oli kahe silma vahele jäänud fakt, et kõigi sellel leheküljel olevatel loitsudel oli sama vastuloits. See oli kahtlemata väga tore üllatus. Õigupoolest, tõesti, kõik loitsud moonutasid esemeid, seega oligi vaja vaid ühte loitsu, mis eseme lihtsalt taastaks selliseks, nagu see varem oli. Rõõmsalt viibutas poiss võlukeppi ning kõik tilgad hopsasid taas kokku ning vormisid karika, valmis uuesti vedelikuks muutuma. Meenutades tüdruku hääldust sõnas poiss loitsu omal käel uuesti ning ese valguski taas ilusti laiali. Omaette asi on nüüd see loits pähe õppida.

[Sponsored content]