Ma tõesti ei oska pealkirja panna :D

[Phoenix Jennifer Fintry]

Phoenix astus tuppa sisse. Kuigi ta just ei tahtnud raamatukogus olla, siis ta teadis, et see on koht kus ta saab suurima tõenäosusega mingitki rahu. Tal viskasid inimesed üsna tihti päris kiiresti üle ja seekord ei pidanud nad isegi temaga rääkima kui kogu ümbruskond teda lämmatama hakkas. Ta teadis, et üks hetk ta peab nagunii inimeste sekka kohnduma hakkama, aga täna ei olnud see päev. Täna tal oli vaja lihtsalt hinge tõmmata.

[Douglas Smith]

Douglas viibis raamatukogus üsna sarnastel põhjustel. Vahetunni ajal olid koridorid täis lärmakaid esimese klassi omasid, kes oma kisaga talle närvidele käisid, ja raamatukogu oli ainus koht, kuhu nad tänu rangele raamatukoguhoidjale ei pääsenud. Nüüd vaatas noormees peaaegu eksinult ruumis ringi. Seitsme aasta jooksul oli ta sinna vaid mõnel üksikul korral sattunud ja siis ka peamiselt seetõttu, et oli peale tunde jäetud ja pidi raamatukogus oma karistust kandma. Logan otsustas lihtsalt mingile toolile maha istuda ja seda ta ka tegi, näol morn ilme. Vastikud kisakõrid, kelle pärast ta nüüd siin pidi passima, kuigi raamatukogust igavamaks ei saanud asi minnagi. Midagi lugeda ta ka ei kavatsenud, lihtsalt istus seal, käed rinnal ristatud, ja vaatas ruumis ringi.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Lihtsalt esmamulje pärast haaras Phoenix kätte esimese raamatu mis kätte juhtus. Hoolimata pealkirjast avas ta raamatu suvaliselt lehelt ja pani enda ette lauale maha. Seejärel istus toolile ja mängitud osavõtlikusega hakkas raamatut lugema. Vaid minuti pärast lõi raamatu laksuga kinni, millega ta teenis kurja pilgu raamatukoguhoidjalt. Siis toetas ta pea mütsuga lauale üritades väikest uinakut teha kuni ta pilt langes poisile, keda ta polnud varem kohanud. Poiss oli ilmselgelt sama uvitatud oma ümbrusest kui tema ja kogemata jäi Poenixi pilk poisile pidama liiga kauaks.

[Douglas Smith]

Douglas viis pilgu neiule, kes oma raamatu valju laksuga kinni lõi, ning siis raamatukoguhoidjale, et tolle reaktsiooni näha. Kuti üks suunurk kerkis vaevumärgatavaks muigeks, nähes, et vanaproua juhtunust pahandatud oli. Igavusest lasi ta oma pilgul raamatukogus ringi käia, kuni see maandus taas tollel samal brünetitaril, mille tulemusena nende pilgud kohtusid. Logan kergitas neidise suunas küsivalt kulmu. Ta igavles veel mõne hetke, ning olles siis otsustanud, et midagi targemat tal nagunii teha pole, tõusis kutt oma kohalt püsti ja maandus hoopis majakaaslase vastu istuma. "Saad mind nüüd lähemalt vaadata, ei pea nii palju silmi pingutama," lausus ta neiule tögava muigega.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Tüdruk nägi poissi üles tõusmas ning siis tema poole liikumas. Järgmisel hetkel istus maha ja lausus sõnad, mille üle tüdruk natuke piinlikust tundis. "Ma ei vaadanud sind," Phoe teadis, et kõik mis tal nüüd suust välja tuleb on täielik jama, "ma vaatasin seda väga huvitavat raamatut seal sinu taga riiulis." Ilmselgelt isegi need väiksed ohmakad esimese klassi õpilased oleksid ta valest läbi hammustanud. "Kas ma võiksin küsida mis sind sellisel imekaunil sügispäeval mind siia raamatukokku segama on toonud?" Sest kuigi Phoe'l polnud poisiga rääkimise vastu midagi, siis oli ta tulnud siia, et just inimestest rahu saada.

[Douglas Smith]

Douglas kergitas lõbustatult kulmu, kuulates, kuidas näitsik end olukorrast välja keerutada püüdis. "Või nii," muigas ta, kuigi kõik tema hääles ja ilmes reetis, et ta tüdruku valet tõsiselt ei võtnud. Ega ta neiule enda vaatamist muidugi pahaks ei pannud, midagi muud huvitavat - ja nägusat - raamatukogus ju vaadata polnud. "Kas ma segan sind?" uuris noormees brünetitarilt, kui too sellise küsimuse esitas, hoolimata sellest, et ta küsimusele küsimusega vastas. Kui nii, võis ta iga kell ka tagasi omi asju ajama minna. "Sa ei tundunud eriti ametis millegagi, peale minu vaatamise," lisas ta veel, ning pidi taaskord muigama.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Ilmselgelt oli aru saada, et poiss tema valest kohe läbi hammustas. Aga poisil oli õigus. Tal ei olnud tõesti midagi teha ning kuigi ta üritas inimestest praegu hoiduda, siis ta pidi tunnistama, et üksinda oli tal väga igav ning tema arust poiss oli piisavalt rahulik ja kahjutu kellega igavust mööda saata. Aga tüdruk oli endaga konfliktis, kuidas poisi kohalolekuga sõnades leppida ilma, et tüübi ego veel umbes lakke ei tõuseks. "Sul on õigus, ma polnud millegiga ametis peale sinu vaatamisega, sest no sa olid kõige veidram kuju kogu ruumis" tüdruk muigas, "aga ei, sa ei sega mind. Võinoh sa segasid, aga enam ei sega. Sa oled vähemalt ruumi kõige huvitavam objekt." Phoe suutis isegi väikese muige/naeratuse näole manada ja ta vaid lootis, et poiss sellest kuidagi valesti aru ei saaks.

[Douglas Smith]

Douglas naeris neidise öeldu peale, hakkamata seal solvumist mängima, kui ta seda tegelikult polnud. "Veidram? Miks, kui tohib küsida?" pöördus ta muiates brünetitari poole. "Ja ma arvasin, et sa vaatasid seda raamatut minu taga?" kasutas ta olukorda ära, et neiut veel veidi tögada, kuigi pigem heatahtlikult või siis lihtsalt enese lõbustamiseks. "Kena," pomises noormees, kui tüdruk ütles, et ta teda ei sega. Kui nii, siis otsustas ta sinna veel natukeseks istuma jääda. Tool oli päris mugav... ja ega vestluskaaslaselgi viga polnud. "Mida sa siin raamatukogus teed siis, kui raamatud nii ebahuvitavad on?" uuris Logan, viidates nii sellele, et väidetavalt oli tema siinne kõige huvitavam objekt kui ka sellele, kuidas näitsik enne oma raamatu kinni virutanud oli.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Liiga palju küsimusi korraga." Alles siis ta sai aru, et oli andnud poisile veel rohkem tögamisvõimalusi. Loll, Phoe. "Miks veidram? No mingi kutt tuleb raamatukokku sisse, istub maha ning hakkab lihtsalt ringi vaatama. Vähemalt mina üritasin teeselda, et mul on siin raamatute keskel väga tore." Tüdruk kergitas kulmu poisi poole. Ja ta oli üsna kindel, et poiss teab mida ta siin teeb, sest talle tundus, et ka temagi oli siin raamatukogus samal põhjusel mis tema. "Ma ilmselgelt naudin arhidektuuri," tüdruk naeratas läbi sarkasmi ning lisas igaks juhuks kui poisile kohale ei jõudnud, "ma põgenesin inimeste eest." Phoe toetas selja vastu oma tooli ning vaatas poisile otsa.

[Douglas Smith]

"See teesklemine tuli sul väga hästi välja, peaks mainima," muigas Douglas, sarkasm hääles selgesti tajutav. Kutt viitas sellele, kuidas neiu raamatu peale selle mõnehetkelist uurimist kinni oli löönud. "Ju ma siis pole nii põhjalik kui sina, et ma ei viitsinud mingit spetsiaalset näitemängu korraldada." Kutil oli üsna ükskõik ka, kui keegi tema niisama istumist imelikuks pidas, ja kindlasti ei läinud see talle nii palju korda, et teeselda, nagu talle need igavad raamatud siin meeldinud oleksid. Logan naeris vaikselt neiu sarkastilise vastuse peale. "Ma loodan, et seda ikka piltlikus mõttes?" uuris ta kulmukergitusega tüdrukult. Et otsis siit rahu ja vaikust, mitte otseselt ei põgenenud kellegi eest. "Siis oleme siin samadel põhjustel."

[Phoenix Jennifer Fintry]

Kuigi Phoe kohtus tema ees istuva poisiga esimest korda, siis temast õhkus rahu ja ükskõiksust ning see oli Phoele kudagi lohutav. Kas ta usaldas poissi? Kindlasti mitte. Kas ta tundis ennast tema seltskonnas mugaval? Pigem jah. Kindlasti ei mõelnud ta selle all, et poisil on talle mingi mõju või et poiss tunduks nüüd inimesena, kellega tahaks flirtida, aga tema kohalolu tekitas tüdrukus rahu. Ja nii ongi. Saades aru, et tüdruk on natuke liiga kauaks mõttesse jäänud ning tema kahjuks on eemalolev pilk suunatud just poisile. Ta köhatas kurgu puhtaks ja otsustas tema küsimust ignoreerida. "Muide, ma olen Phoenix, sa võid mind Phoe'ks kutsuda," tüdruk ulatas üle laua käe, et vähemalt viisakana näida.

[Douglas Smith]

Douglas pani tähele, kui neiu vahepeal kuskile oma mõtetesse kadus ja tema öeldule ei vastanud, kuid ei hakanud tal ka näo ees nipsutama ega midagi muud jaburat korraldama. Las näitsik mõtles, kui tahtis. Noormees jäi isegi natuke liiga kauaks tüdruku eemalolevatesse silmadesse vaatama, mille pilk temal püsis, nii et kui brünetitar viimaks köhatas, tõi see ka Logani tema mõtetest välja. "Douglas, lühemalt Doug," lausus kutt neiule ka oma nime, viisakas poiss, nagu ta oli, eks. Ta võttis Phoenixi käe ümbert kinni, et seda suruda - mitte nõrgalt, sest kombe kohaselt suruti käsi ikka kõvemini, aga samas ka mitte liiga tugevasti, sest polnud vaja neiu tema omast palju õblukesemale ja väiksemale käele haiget teha. "Mis majas sa käid?" uuris ta siis pigem jutujätkuks, sest üldiselt ta inimesi majade järgi ei leierdanud.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Phoe naeratas korraliku käesurumise peale:"Mu isa alati ütles, et tõelise mehe tunnus on tugev käepigistus, nii et võib välistada, et sa oled naine." tüdruk manas näole naeratuse ja tõmbas käe tagasi. Kuuldes poisi küsimust tekkis ta näole järgmine naeratus. Ta juba mõtleski, et millal majad jutuks tulevad. "Ma võin uhkelt lausuda, et sinu ees istuv inimene käib Slytherinis." Kuigi ausalt öeldes polnud tüdrukutel majadest sooja ega külma. Kui sa käisid Gryffindoris ja olid pooletoobine, siis ilmselgelt tüdruk temaga ei suhtle, aga kui samaugune on Slytherini inimene, siis Phoe ei kavatsenud vaid majade pärast teda teieti kohelda. Kõik olenes inimesest. "Ja sina?"

[Douglas Smith]

"See on siis nüüd selge," muigas Douglas neiu sõnade peale. "Su enda haare on ka päris arvestatav, aga oletame siis sellest, et sa pole lihtsalt mingi nõrguke." Kuuldes, et ka Phoenix Slytherinis käib, noogutas noormees heakskiitvalt. "See teeb meist majakaaslased," lausus ta, millest brünetitar oleks pidanud saama vastuse oma küsimusele. "Aga sa pole seitsmendik, ega ju?" uuris ta neiult. Oleksid nad klassikaaslased, mäletaks Logan tüdrukut ehk mõnest tunnist, kuid hetkeseisuga ta küll seda öelda ei saanud. Või siis oli Phoenix esimest aastat Sigatüükas, kuid selle variandi jättis kutt tahaplaanile. Noormees avas juba suu, et veel midagi küsida, ent otsustas mitte neidist liiga paljude küsimustega üle valada. Seega ta lihtsalt vaatas veidi raamatukogus ringi ning tõi siis oma pilgu tagasi majakaaslasele.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Phoe lasi välja lühikese naernu, mis järgnes Douglase kommentaarile käepigistuse kohta. Kuuldes, et ta on poisiga majakaaslane, ta küll kergitas kulmu, aga sisimas ta aimas, et poiss võib Slytherinis käia ning ta naeratas selle peale. Kui poiss aga küsis ega ta seitsmendik pole, jõudis tüdrukule kohale miks nad varem kokku pole sattunud. "Tõepoolest, ma käin kuuendas." Kui aga tüdruk nägi et Douglas oma suu avas ning siis jälle sulges tekkis ta näole muie, sest ta sai aru, et mõni küsimus oli veel küsimata. "Ja sa oled ilmselgelt seitsmendas." Phoe nägi Doug'i pilku toas ringi käimas ning lõpetas siiski seal kus alustas.

[Douglas Smith]

Douglas noogutas, kui Phoe tema oletusi ainult kinnitas. "Mhmh," mõmises ta neiule vastuseks, kuigi tema öeldu polnud vist isegi küsimusena mõeldud. "Nii et ma loodan, et sul on meeles, et endast vanemaid austatakse," kinkis ta brünetitarile vildaka muige. Seda ütles ta muidugi selge naljana, sest austada tuli ilmselgelt ka endast nooremaid, nagu noormehel ka Phoenixiga plaanis oli. Nende vahele sigines hetkeline vaikus, mille käigus jõudis Logan tütarlast põhjalikumalt silmitseda. Talle jäi muidugi silma ka neiu stiil, mis oli veidi poisilikum, kuid brünetitari seljas nägi see siiski hea välja. Kutt mõtles, kas seda peavadki tüdrukud silmas, kui nad ütlevad, et keegi 'kannab midagi välja'. Igaks juhuks eemaldas ta siis pilgu Phoe'lt, sest mine tea, võib-olla neiut häiris see, kui kutt pilku kogu aeg temal hoidis. "Tunned sa tihti vajadust inimeste eest... peitu minna?" silmitses ta tütarlast nüüd veidi tõsisema pilguga, sest see küsimus oli talle lihtsalt pähe turgatanud.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Phoenix vaid pööritas silmi poisi 'vanemaid peab austama' kommentaari peale, kuid ta mõistis, et poiss tegi vaid nalja. Tüdruk tõmbas kätega läbi juuste ning hakkas otsi tirima, et vahepeal tekkinud pusadest lahti saada. Ta pidi tunnistama, et talle isegi meeldis Dougi seltskond. Inimene, kellega saab normaalselt juttu rääkida. Ta märkas, et poiss pööras pilgi temalt ära ja ta naeratas. Talle on alati meeldinud kui inimene on suuteline temaga silmsidet hoidma. Tekitas mingitmoodi vestlusesse konkreetsuse ja mugavuse, aga nagu ta aru sai, siis enamus inimesi tunneb pikemalt silmsidet hoides ebamugavust. Phoe avastas, et ta särgil oli niit välja tulnud ning hakkas sellega sahmerdama kui kuulis Dougi küsimust. Ta tõstis pilgu poisile ning kehitas õlgu ning peale väikest mõtlemist vastas:"ma pole ennast kunagi inimeste keskel mugavalt tundnud. Nad tekitavad minus klaustrofoobiat. Ära saa valesti aru, mul on sõpru ja tuttavaid ja mul pole üldiselt midagi inimeste vastu, aga tihti kõik see," ma viipasin enda ümbrusele, "käib mul üle jõu ja muutub lämmatavaks. Sellepärast ma tihti eemaldungi." Tüdruku suule ilmus kurb naeratus. "Ma loodan, et sa ei arva, et ma mingi imelik olen, sest no tegelikult käib siin koolis ikka väga palju inimesi."

[Douglas Smith]

Douglas jälgis, kuidas neiu oma juustega tegelema asus, ning see pani teda ka enda juukseid sasima. Noormees ise oli muidu võimeline silmsidet säilitama, kuid ta mõtles, et kui ta Phoe'd niimoodi pilguga mõõdab, võib see tütarlapses ebamugavust tekitada. Kuti huulile ilmus muie, kui ta vaatas brünetitari oma särginiidi kallal askeldamas ja seejuures nii keskendunud välja nägemas. Kui neiu aga pilgu tõstis ja kutt tema hääles kerget kurbusenooti tajus, muutus ka tema ilme taas tõsiseks. "Ma ei arva, et see imelik on," pomises Logan. "Me kõik tahame vahel üksinda olla, ma arvan... Mõned rohkem, mõned vähem." Ta mõtles veidi, enne kui jätkas: "See on tegelikult hea oskus, osata niimoodi... eemalduda. Mõned meist ei oska ja kipuvad siis teistega ülbed ja kalgid olema." Kuigi Logan ei tahtnud seda endale tunnistada, käis see viimane vahel ka tema kohta.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Phoe näole ilmus jälle naeratus tagasi. Talle meeldis poisi oskus ennast väljendada. "See oli... sügav," tüdruk saatis poisi poole teele ühe lapseliku naeratuse. Kuigi ta ei teadnud kas olla tõsine või tuju üritada tõsta, sest ta mõistis, et tegemist pole kõige lihtsama teemaga. Talle meeldis, et poiss teda mõistis. Ta on sellest rääkinud vaid paarile inimesele ning nemad pole sellest tundest aru saanud. Otsustades teemat muuta, sai tüdruk aru, et ta ei tea poisist mitte kui midagi ning ta tahtis seda muuta. "Niisiis, Doug," Phoe rõhutas naeratusega poisi nime,"räägi mulle midagi enda kohta, mida ma ei tea. See peaks päris lihtne olema, arvestades seda, et ma ei tea sinust mitte midagi." Tüdruk vaus ettepoole ning toetas oma pea laual oleva käe peale.

[Douglas Smith]

"Jah," nõustus Douglas pigem üllatunud toonil. Sügavamõtteline polnud üldse tema moodi, üldse tema 'teema'. Noormees ei väljendanud end pea kunagi niimoodi ega rääkinud endast nii palju, seetõttu oligi ta teeninud paljude jaoks 'salapärase' tiitli. Ja nüüd rääkis ta nii vabameelselt tüdrukuga, keda kõigest kümmekond minutit tundnud oli? Logan kõhkles, kas ta peaks ehk Phoe'ga kinnisem olema? Mitte endast rohkem jagama? Kuid siis esitas tüdruk juba järgmise küsimuse, millele kutt ei saanud ju vastamata jätta, ilma et oleks endast ebaviisaka mulje jätnud. "Ma olen esimesest klassist peale Sigatüükas õppinud, mulle meeldib lendluudpall ja ma elan vaheaegadel Lekkivas Katlas," alustas noormees üldisemate faktidega. "Räägi nüüd endast ka midagi," lisas ta ruttu, sest kuigi talle ei tundunud ebameeldiv endast Phoenixile rääkida, siis polnud see üldse tema moodi ja noormees pidi oma mõtetes selgusele jõudma.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Phoe noogutas kui poiss enda kohta paar fakti ütles. Kuigi tüdrukule pole kunagi endast rääkimine meeldinud, sest inimesed ei saa tavaliselt aru millal küsimist lõpetada. Kui näiteks vastata, et ta ei taha sellest rääkida, siis inimesed hakkasid vastust välja pressima. Eriti veel küsimusi, mis puudutasid ta perekonda. Just sellepärast tõmbas tüdruk natuke kössi kui poiss tema kohta küsis. Ta ju tegelikult arvas, et ta võib vastu ka küsida, aga ta polnud kunagi valmis midagi vastama. Seetõttu mõtles ta veidi ning vastas poisi küsimusele sama moodi nagu Doug ise oli vastanud. Üldiselt. "Mu lemmik värv on must, ma oskan klaverit mängida ja ma ei meeldi paljudele inimestele." Viimase fakti peale tüdruk itsitas, sest ta polnud sellepärast kurb. Ise teavad millest ilma jäävad.

[Douglas Smith]

Douglasele ei jäänud märkamata, kuidas tüdruk veidi kössi tõmbus, ning ta hakkas juba ütlema, et neiu ei pea tegelikult rääkima, kui ei taha, kuid siis tegi Phoe juba ise suu lahti. Noormees kuulas, mida majakaaslane enda kohta rääkis, ning viimase 'fakti' peale kortsutas ta kergelt kulmu. "Miks sa seda arvad?" kinkis ta brünetitarile küsiva pilgu. Ta ei näinud küll põhjust, mis paljudel inimestel tüdruku vastu võis olla, kõik kõigiga muidugi läbi ei saanud, aga et kohe paljud... Või noh, kindlasti võis olla inimesi, kes paljudele ei meeldinud, aga miks Phoebe, sellest ei saanud Doug aru. Loganile oli tüdruk küll normaalse mulje jätnud.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Miks? See on tegelikult väga lihtne," tüdruk isegi naeratas veidi, "Esiteks, ma olen väga otsekohene olukordades, kus ma seda olema ei peaks. Teiseks, ma olen enamus ajast nii kinnine, et kõik annavad minuga suhtlemises alla ning selle asemel ignoreerivad. Ning kolmandaks, inimesed ei mõista sarkasmi, mis tähendab, et nad solvuvad mu iga teise sõna peale," selle peale Phoe muigas,"aga miks ma tahaks sellist inimest üldse enda kõrvale, kes sarkasmist aru ei saa?" Phoenix tõstis küsiva pilgu Doug'i suunas. Ta polnud kunagi tundnud vajadust inimestega sõber olla. Ta teeb enda asja ja nad teevad enda asja. Aga teised võtavad tema väljategematust solvanguna ning teevad kõike, et ma aru saaks kui ebameeldiv ma neile olen. See on isegi kohati naljakas. "Raske mõista," Phoe tõmbas kätega läbi juuste. "Aga mul on tunne, et ma olen juba liiga palju endast rääkinud, niiet ma ulatan teatepulga jälle sulle." Tüdruk naeratas ning toetas vastu seljatuge.

[Douglas Smith]

„Ma loodan, et sa saad ikka aru, et see on nende mitte sinu süü,“ silmitses Douglas uurivalt tütarlast. „Selles mõttes, et igaüks on selline nagu ta on. Mulle see kirjeldus küll nii hullult ei kõlanud.“ Otsekohesus talle meeldis, sarkasmi ta tajus ning kasutas seda ise ka poole ajast, ja, nagu nad ennegi rääkinud olid, ei näidanud ka Logan vahel asjade vastu huvi üles ja pigem eelistas omaette olla ja omi asju ajada. „Ma ei oska niimoodi endast rääkida,“ raputas noormees kerge naeru saatel pead. „Küsi parem midagi konkreetset. Või äkki sulle pigem meeldikski, kui ma oleksin härra Salapärane?“ Viimase lause juures ta muigas, Phoenixile otsa vaatama jäädes, kulmud küsivalt ülespoole tõstetud.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Dougil oli õigus. See ei olnud just Phoe süü. Aga mõnikord ikka tundus, et lihtsalt see, et tema on ta ise ajab inimesi minema, aga nagu varemgi mainitud, Phoe ei tundnud ennast selle tõttu just halvasti. Kui aga poiss ütles, et ta ei oska endast rääkida, tekkis naeratus tüdruku suule. Phoenix teadis väga hästi mida tähendab suutmatus endast niisama rääkida. "Ma pigem eelistaksin sinust midagigi teada," Phoe naeratas,"ma ei talu seda kui ma inimesest mitte muhvigi ei tea ning ta seda pärast minu vastu ära kasutama hakkab." Tüdruk ajas selja sirgu ning mõtles, mida ta sooviks poisi kohta teada. "Alustame lihtsalt, lemmik värv? Lemmikloom? Ja siis kas sul õdesid või vendasid on? Alustame rahulikult." Phoe teadis, et viimast küsimust on riskantne küsida, sest kui temalt oleks sama küsitud, siis ta tõesti ei tea mida ta vastanud oleks.

[Sponsored content]