Party hard with BFFs

[Roxana Rogue]

Oli reede õhtu. Koolipäev oli läbi, õhtusöök söödud ja Leon, korraliku ja eeskujuliku õpilasena, nagu ta oli, oli sisenenud sellesse tühja kabinetti, mitte väga kaugel oma maja puhketoast, et kutsuda välja tuupurivaimu iseendas. Tema ees laual oli ta kott, mis sisaldas endast kõigi õppeainete õpikuid, sest just nii paljudes ainetes oli neil esmaspäevaks õppida jäänud. Imeline, kas pole? Ta tahtis kohe alustada, ta ei sallinud üldse, kui asjad viimasele hetkele jäid. Vahel tundis ta lausa vajadust olla parim. Tõenäoliselt selle pärast, et tal oli nii neetult igav, kui kõik ülejäänud olid liiga hõivatud õppikoguse üle nutmisega, selle asemel, et tema elu mõne draamaga huvitavamaks teha.
Jonah võttis kotist oma kõige parema sõbra - nõiasõnade õpiku. Kiiresti luges ta peas endale ette kõik uued loitsud ning lõi siis lahti raamatu, et kontrollida nende õigsust. Jah, ta mäletas neid veel.
Slytherinlane asetas lauale oma sule ning proovis ükshaaval kõik loitsud läbi, lihvides neid, mis välja ei tulnud. Umbes poole tunni pärast oli ta endaga piisavalt rahul, et õpik tagasi kotti pagendada ja välja võtta väga kulunud muundamise konspekt. See oli kahtlemata üks aineid, mis Leoni jaoks tähendas midagi muud, kui kõva mälu trenni. Vot see vajas keskendumist.

OT: Vaba teema! Suhteliselt ükskõik, kes tulevad, aga lihtsalt kui keegi tuleb kellega mul praegu teema juba käib siis veidi awkward sest eelmises teemas võib juhtuda midagi mida siin teadma peaks and so on.

[Hunter J. Hills]

Kuigi koolipäev oli läbi, Hunteri mõtted polnud peatunud. Ühes käes vihik, teises pastakas, sammus poiss läbi vangikoopa, teda ümbritsemas kiviseinad ja vaikus. Jah, ta eelistas enamasti head seltskonda üksindusele, kuid momendiks puhata oli ka hea. Olles totaalselt vihikule keskendunud, ümises Hunt meeldejäänud viisijuppi ning täiendas paberilehti uute kirjutistega. Sellise keskendumisega ei märganud ta aga, et oli sisse astunud klassi, kus keegi teine oli ees. "Ta meenutas mulle mäslevat merd, ei see ei sobi," Hunter köhatas ning tõbmbas vihikust lause maha,"ta meenutas mulle tormi, mida keegi kunagi ette ei näe, aga kohale jõudes vütab sult kõik." Poiss noogutas rahuloluga ning istus tühjale toolile. Tema eesmärgiks oli see peatükk lõpetada, kuid tema arvates pole peategelasel veel piisavalt iseloomu, et sellest korralik kirjutis saaks. Vaeva oli vaja veel näha palju.

[Roxana Rogue]

Leon langetas võlukepi, sulg ta ees neljal jalal kindlalt laua ääre poole sibamas, kui keegi tema imelist üksindust rikkuma tuli ja valjusti ise endaga rääkis. Ukse poole kiigates märkas ta, et tegu on ta klassikaaslasega hufflepuffist. Kuna poiss ei lasknud end absoluutselt häirida, otsustas ka Jonah lihtsalt oma tegevusega jätkata. Ja kaaslast ehmatada. Seda juhtus päris tihti, et kui slytherinlane kuskil õppis jalutas keegi teda märkamata sisse. Kas ta oli liiga vaikne võimidagi?
Jon püüdis sule kinni just sel hetkel, kui see üle laua ääre jalutas ja vaikselt põranda suunas hõljuma hakkas. Ta asetas selle tagasi lauale ning keskendus sellele, mida ta teha tahtis, mis oli sule tagasi tavaliseks muutmine. Poiss sõnas vastuloitsu, kuid tema meelehärmiks ei juhtunud midagi. See oli piisavalt, et panna nüüd teda unustama, et ta pole üksi. Kiirelt sobras ta oma konspektis ning silmitses seda kulmu kortsutades. Kas ta ei liigutanud võlukeppi piisavalt sujuvalt?

[Nell Coy]

Nell on sama sõnakuulelik kodanik Sigatüükas nagu ka Leon. Tavaliselt õpib Nell raamatukogus või isegi metsavahi hütis, sest ta leiab,et tema puhketuba on liiga kisarohke. Täna oli samas reede ja reeglina toimub reedel alati midagi huvitavat! Tore oli käia reede õhtuti oma kuritööpartnerit Leonidast kiusamas, mida Nell teeb peaaegu koguaeg.
Mõned õppevahendid kotis, kõmpis Nell oma semu otsima. Võttes arvesse, et tüüp elab vangikoopas, on hea mõte alustada sealt otsimist. Teades oma sõpra, õpib ka poiss antud hetkel. Kuskil kus oleks vähe lärmi? Huvitav. Neidis teadis, et seal pidavat olema tühi kabinett, aga kuna ta ise satub sellesse kanti suhteliselt harva, ei teadnud neidis, kus täpsemalt see asub. Kui keegi teine juhtus olema vangikoopas ja kuulis kedagi komistamas, siis see oli Nell.
Shilohle lõpuks meenus kus asub salajane tühi kabinet ning viisakalt koputas uksele, sest ta oli enam kui veendunud, et Leon on seal sees. Või vähemalt, keegigi. Nell alustas tervitusega, olles enesekindel, et keegi on sees. Tema üllatuseks ei vastanud keegi. Ja miks? Sest Nell oli omadega majahoidja kabinetis. "Türa küll, see oli siis see teine uks!" pomises Nell värvikalt ja lahkus kabinetist. Ta oli üsna õnnelik, sest vangikoopad on reeglina reede õhtuti inimtühjad. Ainult hulkuvad Slytherinlased käisid ringi, kes otsisid lõbu.
Neidis siis pöördus teise ukse juurde, mis oligi tühja kabineti uks, koputas ja asuts sisse tervitusega. Tema üllatuseks oli peale Leoni teine noormees ka, aga neiu silmitses oma lemmikut blondi poissi ja naeratas. Nell leidis tühja koha Leoni kõrval (või siis vähemalt tekitas). Vestlust ta ei alustanud, sest ta teadis, et siin kolkas on ka veel normaalseid õpilasi kes õpivad.

[Hunter J. Hills]

Hunter oli just kirjutamas lõpulauset kui kuulis toa teises nurgas lehtede krobinat, justkui oleks keegi seal koos temaga. See pani aga poissi silmi tõstma ning tema näos oli nähtaval üllatus kui avastas, et pole siin üksi. Tema vastas, teises toa otsas asetses Leon, poiss Slytherinist, kelle kohta ta oli nii mõndagi kuulnud. Kuigi Hunt üritas alati inimestes positiivset leida, siis Leon oli tema jaoks justkui miski tundmatu, mis talle lihtsalt ei istu. Aga selle asemel, et enda tundeid ja häiritust välja näidata, langetas Hunter silmad tagasi vihikule. Eelnenud keskendumist Hunter siiski taastada ei suutnud. Ükskõik kui ebameeldiv poiss ta juures talle ka tundus, võis julgelt väita, et teda oli õnnistatud tugevate näojoontega ning hõbedased juuksed ta pead ilustasid kogu tema nägu rohkemgi. Lõpuks suutis Hunter siiski mõtted poisi välimuselt lahti tirida ning ta otsustas keskenduda vaid sellele, mida oli tema kohta kuulnud. Tema silmad tõusid aga uuesti, nähes uksest sisse astuvat tüdrukut. Tal polnud õrna aimugi, kes see olla võis, aga ilmselt mõni hõbekihara sober, sest istus ta ju poisi kõrvale.

[Roxana Rogue]

Leon noogutas põgusalt Nellile, kui too sisse astus, ning proovis siis uuesti lausuda seda vastuloitsu sulele, mis sihikindlalt laua serva poole loivas. Loits ei tulnud ikka veel välja. Poiss tõmbas kotist välja oma õpiku, otsides sealt üles õige lehekülje, kus pidi ka infot olema. See teda aga kuigi palju targemaks ei teinud. Ta püüdis sule kinni, asetas lauale ja proovis uuesti. Sel korral paiskus ta võlukepi otsast välja miski, mis meenutas välku, tekitades nii tugeva lööklaine, et poiss lendas enda selja taga olevast lauast üle, selle pikali tõmmates ning prantsatas siruli järgmisele. Äärmiselt üllatunult ajas ta end kiirelt uuesti sirgu. "No see on nüüd küll midagi uut," sõnas ta, mitte kuigi pahuralt, pigem lihtsalt hämmeldunult. Ta polnud sulele pihta saanud ning välk oli tabanud kabineti tagumist seina, kuhu oli nüüd ämbliku võrku meenutav muster sisse söövitatud.
"Kas ma hääldan seda valesti võimidagi?" küsis ta siis Nellilt. Ta enamasti ei teinud vigu võlukepi liigutamisega, kuna need kirjeldused olid õpikutes tavaliselt piisavad. Küll aga ei saanud ta vahest sotti, mis silbil on rõhk.

[Nell Coy]

Nell võttis kotist välja õpikud ja setas need lauale. Neidis eis uutnud õppimisele keskenduda, sest tema semu harjutas samalajal loitsimist ning jäi hõbekiharat vahtima. "Valus," lausus neidis, jälginud mis parasjagu juhtus. Nell tõusis toolilt püsti ning silmitses poisi õpikut ja antud loitsu. Ta pole just kõige tugevam käsi nõiasõnades, aga sõpra tuntakse hädas! "Imelik," lausus neidis, sügades oma kukalt nign luges samat kohta mitu korda läbi. "Ma ise ka ei saa aru," tunnistas Nell. Võiks appi kutsuda tema venna, kes oli siin koolis võlukunstiajaloo õpetaja, sest tema tundis nõiasõnu paremini kui Nell. "Ma ei oska mdagi targemat öelda kui proovi uuesti," tõdes Nell ja istus tagasi oma kohale. Neidisel oli parasjagu kaasas võlukunstiajaloo, muundamise ja ka taimeteaduse õpik. Teised ained õppis Nell korralikult ära.

[Hunter J. Hills]

Hunter oli just vajunud enda vihiku ja kirjutamise rüppe kui kõlas kõva kolin ning ta nägi kuidas hõbekihar lendu pani. Ai, see võis valus olla. Ta ei kuulnud, mida poiss oli öelnud, muidu oleks ta siege aru saanud miks see just oli juhtunud. Aga oh well, pole tema asi ilmselgelt. Tüdruk nagunii üritab poissi aidata, mida tema end ikka teiste asjadesse pühendab. Pastakas Hunteri näppude vahel tegi ringe, sest poisile meeldis seda keerutada. Ta läks aga nii hoogu, et pastakas lendas näppude vahelt paar meetrit eemale, täpselt tema enda ning kahe kaasõpilase vahemaa vahele. Küll on tore. Tahtmata teisi aga segada, haaras Hunter taskust uue ning jätkas kirjutamist. Küll ta lahkudes haarab pastaka ka teepealt kaasa.

[Roxana Rogue]

"Ugh," torises Leon oma alaselga hõõrudes, kui ka Nell teda aidata ei osanud. Ta kummardus automaatselt hufflepufflase maha kukkunud pastakat üles korjama, tõstes uuesti püsti ka laua. Jon kõmpis sinna, kus kutt istus ning asetas pastaka lauale. "Kas sa said selle jalaeemaldus loitsuga hakkama? See tund kui me tasse kõndima panime," küsis ta sujuvalt, ilma igasuguse tereta. Ta ei uskunud eriti, et Hunterit rohkem häirida saaks pärast seda kolinat. Tõenäoliselt polnud just kõige lihtsam keskenduda sellele, midaiganes ta kirjutas, ruumis kus keegi üritab seina õhku lasta.

[Hunter J. Hills]

HUnter nägi silmanurgast, kuidas tema pastakas lauale asetati. See väike liigutus tõmbas ta taaskord transist välja ning ta vaatas poissi enda ees,"um, tänan sulle selle eest," Hunter oli tõesti tänulik. Enamik inimestest ei viitsiks ennast sellise väikse asjaga tüüdata. Nagu ka tema ise. Siis jõudis talle alles kohale, et poiss oli midagi veel lausunud,"kas sa küsisid minult midagi?" pannes rõhku sõnale minult, sest Hunt polnud kindel, kas Leon oli rääkinud tüdrukuga või temaga. Ta ei liigutanud ennast ega enda asju, isegi ei haaranud pastakat laualt, sest ootas kergitatud kulmuga vastust.

[Roxana Rogue]

Leon sattus hetkeks segadusse. Ta ei saanud aru, kas hufflepufflane lihtsalt polnud absoluutselt tähele pannud, mis ta ümber toimub, või pidas ta ennast liiga heaks, et keegi slytherinlase sarnane teda kõnetada võiks. "Jah, ma küsisin kas sul tuli välja see loits, mis tassidel jalad kaduma pani eelmisest muundamise tunnis," lausus poiss järgmisel hetkel rahulikult. Selline nunnu nägu võis endale ülbust lubada, Joni ei huvitanud eriti.

[Hunter J. Hills]

Hunter naeratas, kuid siis tõmbas ennast natuke tagasi. Lõpuks asetas ta vihiku lauale ning pastaka selle peale. Meenutades viimast tundi, sügas poiss pead ja lõbusa naeratusega tuletas meelde, mis tema proovimisest sai,"kui ma nüüd aus olen, siis ei tulnud. Aga samas, jalgadega tassid on palju parem meelelahutus kui tavalised." Poisi näole tekkis lõbus naertatus kui talle meenus, et oli selle tassi tunnist kaasa haaranud ja enda sahtlisse pistnud. Sellega võib veel nalja saada.

[Roxana Rogue]

"Tõsi, kui sa neist just juua ei ürita," noogutas Leon. "Kahju, igatahes," sõnas ta siis. "Loodetavasti sind ei häiri kui ma seina õhku lasen või muud sarnast," lisas ta siis sõbralikult ning pöördus tagasi Nelli, rikutud seina ja nüüd põrandal selili lebava sule poole. See oli hea sulg ja talle ei meeldinud raisata, kuid siiski. Poiss pidi selle sule vabaks laskma. Ta kükitas ning keeras selle õiget pidi, arvates loitsu uuesti katsetamise ilma abiat veidi liiga ohtlikuks. See sein ei näinud halb välja, muidugi mitte, kuid ta ei tahtnud just ühtegi selles ruumis viibivat inimest taolise loitsuga tabada. "Pean õpsiga rääkima ilmselt," pomises ta Nellile.

[Hunter J. Hills]

Senimaani polnud Leon talle ennast näidanud sellisena, nagu talle räägitud oli. Slytherini jõmpsikat polnud kuskilt paista, oli vaid poiss, kes hetkeolukorras feilis enda loitsudega. "Ei, mind see ei häiri, peaasi, et istumine mu alla vaid jääks ning ma ei peaks pärast kedagi haiglatiiba toimetama." Hunter naeratas poisile ning vaatas kuidas Leon tüdruku juure pöördus ning temaga dialoogi pidas. Hunter tegi endale märkuse, et ei tohi järgmine kord nii palju uskuda, mida inimeste kohta räägitakse. Leonil polnud ju midagi viga. Nägi hea välja, oli sõbralik. No mida veel vaja?!

[Nell Coy]

Tüdruk võttis lahti oma võlukunstiajaloo õpiku ning asus usinalt lugema ja kodutööd täitma. Ta oli ennast korraks reaalsusest välja lülitanud. Siin ruumis oli hea õppida, siin oli üsnagi vaikne õhkkond. Korraga Nell võpatas kui poiss tema juurde tagasi hiilis, sest miskipärast arvas neidis, et poisid jäävad vestlema. Või siis ka mitte. "Ei tea kas suudad järgmise tunnini oodata," vastas Nell hõbekiharale. Nell pidi tegelikult ise ka nõiasõnade jaoks rohkem õppima, sest see pole just tema kõige tugevam külg. "Sul on midagi muud veel vaja õppida või õhku lasta?" küsis neidis Leonilt, jätkades oma kodutööga.

[Roxana Rogue]

"Oh kallis, alati on, alati on," muigas Leon. Ja kui kõik õpitud sai siis oli alati võimalik korrata või raamatukogus lisa õppida. Miks ta küll Ravenclawis polnud? Sest ta õpituhin oli rohkem soovi pärast võimu omada? "See sobib siia tegelikult päris hästi, kas sa ei arva?" uuris ta siis viibates seinale, mida ta kaunistanud oli. Otsustades, et ta viibib samas toas sõbranna ja ääretult nunnu poisiga vajab ta tähelepanu. Kiire võlukepi viipega äratas ta ämblikuvõrgu seinal ellu, andes sellele hõbedase värvi, mis voogas mööda söövitatud jooni nagu elavhõbe. "Vau," kiitis ta ennast. Võiks kohe Sigatüüka pooleli jätta ja disaineriks minna.

[Nell Coy]

Neidis tõstis tähelepanu poisile ning seej'rele kaunistusele ja muigas. Leonidas saab alati vahvate tempudega hakkama. Neidis naeratas. Talle ämblikud meeldisid, tõrjuvad ebavajalikku seltskonda. Talle ei meeldinud see, et ta kass kipub ämblike sööma. Rõve kõuts. "Lapsgeenius," pomises Nell endamisi ja jäi liikuvad objekti jälgima, hetke pärast pööras tähelepanu tagasi kodutöösse. "Plaanid sa midagi teha pärast meie õpisessiooni?" küsis Nell uudishimulikult. Reede õhtu on, võiks midagi põnevat teha!

[Hunter J. Hills]

Hunter ei suutnud enam ammu enda asjadele keskenduda. Teva tähelepanu oli pälvinud Leon, kes mõnes mõttes meenutas talle teda ennast ning kohati oli ta täitsa erinev. Ta jälgis, kuidas poiss kaunistas ämblikuvõrguga seina ning naeratus tekkis ta näole. Vähemalt ta oskas lõbutseda. Hunter haaras ka enda võlukepi ning sosistas colovaria, mille tulemusel muutus hõbekihara taga olev sein lillakaks, andes hõbedasele värvile veelgi kontrasti. Miks teha väike muutus kui võib terve igava seina ilusaks muuta. Pealegi, you can never go wrong with purple. Hunt polnud aga kindel, kas keegi seda, mida ta teinud oli, nägi, sest tüdruk ja Leon asusid jälle vestlema. No juhtub.

[Roxana Rogue]

"Minujaoks õpisessioon lõppes praeguseks. Mul on terve nädalavahetus aega antisotsiaalne olla," sõnas Leon imetledes seda, kuidas olematu vedelik liikus selles valguses. Aga ta tahtis rohkem valgust. Poiss lõi nõiasõnade õpiku lahti kohalt, kus ta mäletas olevat loitsu tulekuuli tekitamiseks. Õige loitsu leidnud lõi ta tulekuulikese oma võlukepi kohale. Uuesti seina poole pöördudes avastas ta aga oma üllatuseks, et see on lilla. Poiss silmitses seda kriitiliselt. Ta oli päris kindel, et ta ei olnud seda teinud. Elav tuli andis kahtlemata palju sellele hõbedale juurde. Ta vaatas küsivalt Nellile otsa ning kiikas siis Hunteri poole.

[Hunter J. Hills]

Hunter jälgis naeratusega, kuidas Leon ringi tatsas. Küll tal oli ikka palju energiat ja ideid. Muidugi oli seda väga põnev vaadata ja no juba Leon ise pakkus parajat silmailu. Ära muutu pervoks praegu. Kuid lõbus ja magus naeratus püsis ikka Hunteri näol, sama moodi nagu ta pilk püsis poisil. Ta jälgis, kuidas Leon ümber pööras ning poisi näost oli näha, et see tuli tale üllatusena. Hunter ei jõudnud enda pilku piisavalt kiiresti ära pöörata ning järgmisel hetkel vaatasid talle otsa Leoni silmad. Hunt naeratas lõbusalt, lisades näoilmetesse ka salakavalust. Nalja paeb ju ka saama. Enne kui Leon midagi veel öelda jõudis, vaatas Hunter demostratiivselt seina ning lausus,"vau," pöörates enda pilgu jälle Leonile ning rahulolevalt naeratades.

[Roxana Rogue]

"Yep, kahtlemata ilus lilla," noogutas Leon, kutsutas tule ja pakkis oma asjad kotti. "Räägi, hufflepufflane, kas sulle peale tunde meeldib jääda?" uuris ta siis lõbusalt. Sest temal ja Nellil oli tõenäoliselt kavasse tulemas midagi, millega vahele jäädes nad kohe kindlasti peale tunde jäävad. Mis iganes see on. Võib-olla sodivad veel mõne seina ära kuskil, võib-olla kisavad oma hääle põhjatornis ära, võib-olla otsustavad et väga hea mõte on üritada keelatud metsas ära söödud saada. Võimalusi on palju siin päikese all.

[Hunter J. Hills]

"Iga lilla on ilus lilla," Hunter vangutas pead ning muie tekkis ta näole. Kuuldes Leoni küsimust muutus muie lõbusaks naeratuseks ning ta tundis kuidas energia tema keha täitis, "peale tunde on alati hea mote jääda," Poiss tõusis toolilt püsti ning keeras vihiku rulli, et see siis taskusse koss pastakatega pista. Ta toetas ennast vastu lähimat lauda ning jäi ootama, mis edasised plaanid on, sest tema on igal juhul käsi.

[Nell Coy]

Nell oli ninapidi oma raamatus ja mõtles, et kuidas Leonidas saab nii igav olla. Aga siis meenus talle, et ta on ise ka antisotsiaalne terve nädalavaheuts. Arvatavasti. Nell muigas endamisi nagu kombeks. Korraga kui ta kuulis, kuidas lõvipoeg küsis peale tundide jäämisega, teadis Nell, mis poisil kavas. See järel pööras neidis oma tähelepanu majakaaslasele. "Tere tulemast klubisse," naeratas neidis. Nüüd läheb põnevaks. Sigatüüka oma kättemaksukontot ehk Nell ja Leonidas tegutsevad jälle. Midagi head ja jubedat saab oodata sellelt kuldselt duolt. Mida kõike nad ka pole välja mõelnud..

[Roxana Rogue]

"Niisiis, kuulan teie imelisi plaane, kui neid on," lausus Leonidas lauale istudes ning võlukepi tagasi põue pistes. "Öökullide hirmutamine ei ole hea idee, just saying," lisas ta siis. Ta ei mäletanudki enam õieti, kellega koos ta seda teinud oli. Ta tahtis lihtsalt väga kiiresti kuhugi pesema saada. Poisil endal oli väike mõte tekitada juurde jalgadega esemeid. Väga palju. Igale poole. Või muud säärast. Täita mõne maja puhketuba mingite pisitüütustega. Minna metsa ja püüda sealt kinni midagi, mida lossi tuua. Oh asju oli palju, mida teha.

[Hunter J. Hills]

Hunter naeratas tüdrukule kui ta oli teda tervitanud. "Kui ma nüüd täiesti aus olen, siis mina isiklikult ei oska midagi välja pakkuda. Ma pigem lähen asjadega kaasa," sest kui Hunter plaane teeb, siis on need kas väga ebarealistlikud ja võimatud, pikad ja aegavõtvad või siis lihtsalt lollid. HUnter liikus Leonile ning tütarlapseele lähemale,"ma küsin kohe ära," pöördus ta tüdruku poole,"mis su nimi on? Sest ma ei taha sind terve õhtu tüdrukuks kutsuda." Hunter manas näole lapseliku naeratuse ja jäi tüdrukut vaatama

[Sponsored content]