Algaja ebaõnn

[Sasha Moore]

Lõpuks ometi oli väljak täiesti inimtühi, mis oli üsna harv nähtus, kasvõi juba meeskondade tihedate treeningute tõttu. Võib-olla oli asi selles, et kell oli seitse õhtul ning väljas polnud enam kõige soojem. Ega valgem. Suve jooksul ei olnud Sasha kordagi luua selga istunud, küll aga oli ta pidanud kadedusega vaatama, kuidas isa kliendid tulevad oma tellitud luuale järgi ning kuidas nad näevad siis selle seljas proovisõitu tehes ebaausalt lahedad välja. Nüüd oli tüdruk leidnud endale kuskilt kooliluua ja üritanud sellega viimased viis minutit õhku tõusta. Kui see tal kes teab mitmendal katsel lõpuks õnnestus, peegeldus neiu näolt hetkeks ekstaas, enne kui luud ta pooleteise meetri kõrgusel maast tagurpidi keeras ning ta maha sadas. Joan lõi selle saatanasigitise ärritunult endast eemale ning pühkis rüült muru ja muud sodi. Miks see kuradi luud ei võinud lihtsalt tema sõna kuulata? Sellepärast ta teiste ees ei proovinudki, oleks endale lihtsalt häbi teinud.

OT: Vaba teema