Re: Igavus

[Anthony Evans]

Kui Anthony pilk Phoenixi suurte süütute silmade pilguga kohtus, lõi iha temas veelgi suurema leegiga lõkkele, kuid siis sadasidki nad laua otsast alla. "Shit," pomises noormees, kui nad põrandal maandusid. "Ega sa haiget ei saanud?" uuris kutt neidiselt, kuna too oli karjatanud, aga loodetavasti ainult ehmatusest. Drew muigas, kui tüdruk naerma hakkas ning oma pea talle õla sisse peitis. Ta hoidis neiut endiselt üsna tugevas haardes, kuid ei kavatsenudki temast veel lahti lasta. Selle asemel hakkas ta nimetissõrmega brüneti seljale mingeid suvalisi jooni ja kujundeid vedama. "Räägi, kas mu oskused avaldasid sulle muljet?" viis ta oma huuled Phoenixi kõrvale lähemale, et saaks need sõnad poolsosinal tüdrukule kõrva sisse lausuda.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Kui poiss küsis, ega Phoenix polnud haiget saanud, raputas tüdruk pead ning naeris edasi. Ta tõesti ei saanud haiget, aga olukord oli tema jaoks liiga koomiline. Ta teadis, et tema pea oli tühi ning mingit ratsionaalset mõtlemist seal ei toimunud, aga et poisiga sama oli, ajas teda naerma. Muidugi laualt maha prantsatamine aitas kaasa. Phoe tundis kuidas poisi näpp mööda ta selga liikus ning lõpuks sai piisavalt palju maha rahuneda, et poisi küsimusele vastata. Vastus oli neile mõlemale selge, aga ta otsustas natuke poissi kiusata:"meh, sa olid täitsa normaalne, täitsa muljet ikka ei avaldanud. Olen ka paremaid oskuseid tunda saanud," Phoenix muigas ning hakkas siis naerma. See oli täielik BS, poiss oli tüdrukuga üks ja null teinud. Tüdrukul oli piisavalt juba varasemat kohemust, aga Anthony'ga ei saa kedagi võrrelda. No ja ega Phoenix seda talle otse välja ei saanud öelda. Ta tahtis teha ikka asju Phoenixi moodi. Pärast küsimusele vastamist toetas tüdruk oma pea jälle poisi õlale, oodates poisi reaktsiooni. Tüdruk arvas aga, et poiss hammustab kohe ta valest läbi.

[Anthony Evans]

"Siis on hästi," muigas Anthony, ning vangutas siis ka ise olukorra üle mõeldes naerdes pead. "Kas me peaks püsti tõusma?" uuris ta naervalt tütarlapselt. Selleks oleksid nad vist pidanud üksteisest lahti laskma. "Täitsa normaalne?" kortsutas Drew kulmu, solvumist teeseldes, kuigi tegelikult oli ta üsna kindel, et neidis lihtsalt kiusas teda, või vähemalt nii ta lootis. Sellise kirega polnud ta juba ammu kedagi suudelnud, nii et keskmisest parem tahtis ta ikka olla, muidu võis tema ego natuke haiget saada. "Sinu oiged väitsid küll teistmoodi," lisas kutt mõni sekund hiljem muigega, pilku Phoenixil hoides. Kui tüdruk oma pea tema õlale toetas, viis Tony oma käe tema juustesse, mida ta õrnalt silitama asus. Mida ta tegi? Sellised õrnused ja kogu selline värk... Ta polnud seda kunagi "enda asjaks" pidanud, aga võib-olla lihtsalt sellepärast, et ta polnud neid kunagi kellegagi teinud? Ei mingit kaisutamist ja üksteise hellitamist, see kõik oli poisile täiesti uus.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Ma peaks pigem küsima ega sina haiget ei saanud," tüdruk naeratas,"sina kukkusid maha ja ma olin veel su otsas ka. Kas sul on ikka kõik okei?" alles nüüd mõistis Phoenix, et Anthony oli ju kogu laksu saanud ning see võis valu teha."Vist peaksime jah," Tüdruk noogutas kui poiss küsis kas nad peaksid tõusma, kuid Phoenix ei leidnud endas seda tahtejõudu, et päriselt ka üles tõusta. Selle asemel toetas ta ennast jälel vastu Anthony't, tema nägu kaunistamas rahulolev naeratus. Kui poiss aga küsis üle, kas tüdruk juttu tema ande osavuse kohta tõsiselt mõtles, siis väljus Phoe huulte vahelt ka kerge naer, kuid kui poiss tema oigeid kommenteeris, siis oigas tüdruk piinlikusest,"mhh, sa ei pidanud neid jutuks võtma. Ma olin deemoni poolt üle võetud või midagi sellist," Phoe naeratas ning suudles kiirelt poisi huuli, kontakt nende suude vahel minimaalne,"võib-olla olid su 'anded' ikka natuke paremad kui normaalsed," Phoenix muigas. Ta ei olnud ikka veel nõus poisile tema mõju päris üles tunnistama. Tüdruk nautis poisi käsi enda juustes ning ta hingas pahmaka õhku välja. Tüdruku näpud hakkasid samal ajal poisi rinnale jooni tõmbama. Tüdruk teadis, et nad peaksid kohe püsti tõusma, aga ta andis ennast hetkele, kuni hetk veel püsis.

[Anthony Evans]

"Ei saanud," raputas Anthony pead. Tal oli õnneks õnnestunud ilusti jalgadele ja ühele käele maanduda, millest viimane oli tõesti kerge laksu osaliseks saanud, aga see polnud midagi, mida kutt üle poleks elanud. Noormees kergitas muiates kulmu, kui neidis nõustus, et nad peaksid püsti tõusma, kuid jäi siiski talle sülle istuma ning puges isegi kutile veel lähemale. Kuid vastu vaidlema ta ei hakanud, vaid nautis teise keha enda oma vastas. Drew vangutas naerdes pead, kui tütarlaps kuidagi oma oigeid välja vabandada üritas. "See deemon igal juhul nautis toimuvat väga," muigas ta, olles ise väga rahul, et ta tüdruku niimoodi reageerima panna oli suutnud. "Juba parem," naeris noormees, kui brünett tema oskusi juba natuke kõrgemalt hindas. Poisi käed jätkasid oma tegevust Phoenixi seljal ning kutt mõmises rahulolevalt, kui tüdruku näppe oma rinnal tundis. Ta nautis seda hetke, kuni see kestis, kuid lõpuks tõstis tütarlapse siiski enda sülest maha, et nad mõlemad saaksid püsti tõusta, mille käigus Tony ulatas neidisele ka käe, et teine püsti aidata.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Siis on tore," Phoenix naeratas ning jätkas poisi otsas elamist. Ta teadis, et üsna varsti tõusevad nad püsti, sest nad ei saanud maha istuma jääda, aga Phoenixil polnud jõudu, et seda hetkel teha. Ta mõtles olukorra peale ning järeldas, et kõik mis siin juhtus oli väga naljakas ja ettearvamatu. Aga Phoenix oli hetkel väga väga õnnelik, et ta siia klassi oli tulnud ning poiss ta sealt üles leidis. "See deemon võis tõesti nautida, aga mina ei tea midagi," Phoenix naeris ning tõstis oma pea ülesse, et poisile otsa vaadata. Ta suule tekkis tahtmatu naeratus ning ta sulges hetkeks silmad, et ka viimast momendist jäädvustada. Kui aga poiss tüdruku sülest maha tõstis ning püsti tõusis ja Phoe'le käe ulatas, siis tüdruk ohkas, sest ta teadis, et nüüd on aeg. Ta haaras poisi käest ning ajas ennast püsti. Seejärel seisid nad poisiga üksteise vastas, nende vahel vaid paarkõmmend sentimeetrit ning Phoenixii peas oli jälle tühjus kuigi ta teadis, et peaks midagi ütlema.

[Anthony Evans]

Nüüd, kus kirglikum amelemise osa läbi oli, valdasid Anthony't veidi segased emotsioonid. Aga igal juhul teadis kutt, et ta ei kahetsenud äsja juhtunust midagi, sest vähemalt nad mõlemad olid ju seda nautinud? "Kahju, et sa siis millestki väga heast ilma jäid," muigas noormees, kui Phoenix oma deemonijuttu ajas. Drew vaatas alla neidise silmadesse, kui too pead kergitas, et talle silma vaadata. Ei, ta ei kahetsenud seda, et oli saanud nii ilusat tütarlast suudelda, selles oli kutt nüüd sada protsenti kindel. Kui brünett silmad sulges, tegi noormees hetkeks sama, hingates sisse ja talletades neidise meeldivat lõhna. Kuuldes tüdruku ohet, oletas Tony, et Phoenix on sama pettunud kui tema, et see hetk läbi sai, kuid nad ei saanud siiski igavesti põrandale istuma jääda. Noormehe sõrmed sulgusid tütarlapse käe ümber, kui klassikaaslane tema käest kinni haaras, ning kerge vaevaga aitas Drew neidise püsti. Viimaks taipas poiss siiski teisel käest lahti lasta ning nüüd seisid nad vastakuti, Anthony pea sama tühi kui Phoenixi oma. "Oli sul tore pärastlõuna?" avas kutt siiski viimaks suu, huulil kerge muie.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Kahju tõesti, aga hey, ma ei saanud seda deemonit ju kontrollida," Phoenix naeratas ning pärast pikaldast silmsidet istus tüdruk jälle enda algsele lauale tagasi. Kui väga ta soovis mitte juhtunus rääkida, siis ta teadis, et ta pidi. Et nad pidid. Tüdruk ei kahetsenud juhtunut mitte sekundikski ning ta lootis, et poissi valdasid samad emotsioonid. Ei no muidugi on niisama ka tore make-out session'eid teha, aga tema jaoks oli see kord olnud teistusugune. Veider. Aga hea veider. "Ütleks, et üle keskmise pärastlõuna oli jamh, ma veetsin rahulikult siin klassis aega ja siis üks mingi kutt sadas lihtsalt sisse ja no vaata kus me nüüd oleme," Phoenix muigas,"ja kuidas sina rahule jäid?" Phoe otsustas veel natuke hingamist taastada ning viimase ohkega küsis lõpuks poisilt natuke ettevaatlikumalt,"mis praegu juhtus? Kas see oli ühekordne asi?" tüdruku näol püsis naeratus, aga mure ta hääles oli kuuldav.

[Anthony Evans]

"Mulle tundus, et sa ei saanud väga midagi sel hetkel kontrollida," muigas Anthony neidise sõnade peale. Kutt jälgis, kuidas tüdruk taas enda algsel laual istet võttis, ning seisis ise sinna ette. Ta ootas juba, mis küsimused neiul on, ning lootis, et oskab neile midagigi mõistlikku vastata. Muidugi oleks ta olnud nõus tütarlast uuesti suudlema ja kõike nende vahel juhtunut kordama, kuid Phoenixi puhul pakkus talle huvi muugi kui ainult neidise huuled ja keha. Ühesõnaga, kutt oli segaduses. "Mul oli ka tore pärastlõuna," nõustus Drew muiates. "Leidsin kuskilt tühjast klassiruumist mingi neiu ja asjad arenesid... kiiresti." Noormees hoidis terve aja pilku Phoenixil, tajudes, et tüdrukul on ilmselt veel mingi küsimus huulil. Kutt oli üsna kindel, et teab, mis sealt tuleb, kuid kindel polnud ta selles, kui hästi ta küsimusele vastata oskaks. "Ma ei tea," tunnistas Tony, kui brünett talle lõpuks oodatud küsimuse esitas. "Minul poleks selle kordamise vastu midagi, aga ma ei tea..." See tundus kuidagi vale, kui nad niimoodi seda asja ette planeerisid, Anthony ei osanud nii.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Okei, aitab palun," tüdruk oigas piilikusest ning siis naeratas, poisile õrnalt vastu õlga lüües. Ilmselgelt ei saanud Anthony haiget, niiet tüdruk isegi ei mõelnud selle peale. Kui tüdruk oli maha istunud, positsioneeris poiss ennast tüdruku ette, mis tõi Phoe huulile naeratuse. Niiet see ei olnud päris 'hit and run'. Tore. Tüdruk teadis poisi kohta vaid nii vähe. Enamasti ta huuli. Mitte, et ta neist ära tüdineks, aga esimest korda üle pika aja huvitas teda ta vesluspartner. Ning ta lootis, et poisiga oli samamoodi. Kuuldes, et poisi pärastlõuna oli ka tore, tekkis tüdruku suule muie, sest olukord oli tõesti naeruväärne ning asjad arenesid ikka väga kiiresti. Ja jällegi, mitte et tüdrukul selle vastu midagi oleks olnud. Ta tundis ennast poisi juures hästi, aga hetkel valdas teda ikka segadus ning tühi pea ning ta lootis, et Anthony aitab tal oluorda mõista. "Täpselt," ohkas tüdruk,"mul ka ei oleks kordamise vastu midagi, aga ma olen lihtsalt segaduses. Ma ei tea mida ma arvama ega mõtlema peaks. Mulle tavaliselt ei meeldi selliste asjade küsimine, aga hetkel tundus see vajalik." Phoenix vaatas poisile otsa,"ma ihtsalt ei tea kuidas edasi toimida."

[Anthony Evans]

Anthony naeris, kui neidis piinlikkusest oigas ning talle vastu õlga õrna tou andis. "Nõrk," muigas kutt õrritavalt, kuigi ilmselgelt polnudki tüdruk tahtnud kõvemini lüüa. Ka Phoenix oli Drew'le veel täielik mõistatus ning noormees tabas end mõttelt, kas äkki see pakubki talle neidise juures huvi? Äkki kui nad üksteist lähemalt tundma õpivad, saab kutil isu täis ning ta leiab kellegi järgmise, nagu ta korduvalt varem teinud oli, aga samas kunagi varem polnud ta ühegi tüdruku vastu nii siirast huvi tundnud ega hoolinud nii väga sellest, et ta asja pekki ei keera. Tavaliselt võis Tony käitumise kohta tõesti öelda, et 'hit and run'. Drew kuulas Phoenixi juttu ning noogutas, kui tüdruk ütles, et talle tundus see küsimus hetkel vajalik. "Ma ei tea, me ei pea ju täpselt ära otsustama, kas see asi kordub?" arvas noormees. Ta ei oleks suutnud praegu mingeid otsuseid langetada, kuna tal oli peas kõik segi. "Aeg näitab?"

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Nõrk? Ma lihtsalt hoidsin ennast tagasi," Phoenix muigas,"ma ei tahtnud sind ja su ego kahjustada." Phoe naeris ning toetas enda käed poisi õlgadele. See polnud mõeldud väga flirtiva Žestina, vaid tüdruk lihtsalt tundis asendis mugavust. Tüdruk tõeliselt vaatas poissi ning ta nägi poisis kui inimest, kes tavaliselt ei pühendu, vaid kellele meeldib teha asju enda jaoks. Ka Phoenix oleks ennast sinna klassi lükanud, aga enam ta polnud kindel. Tõsi, ta ei saa Anthony't muuta ja ta ei muutu meeleheitel tüdrukuks, kes poisilt armastust nõuaks, aga mingi lootus võib ju tüdrukul ikka olla. "Me ei pea tõesti ära otsustama," tüdruk nõustus,"ja ma olen kindel, et aeg näitab. Niiet laseme lihtsalt naturaalselt asjadel kulgeda?" Phoe ei tundnud pettumust, aga ta ka ei olnud piisavalt kompetentne, et midagi muud tunda. Ta lihtsalt oli väga segaduses, kuidas poisi juures edasi käituda ning kuidas nendevaheline suhtlus edasi arenema peaks. Sest Phoenix tahtis seda, nüüd lootis ta ka poisipoolset kaasaminekut.

[Anthony Evans]

"Hoidsid end tagasi? Kas sa tahaksid mind kõvemini lüüa?" kergitas Anthony muiates kulmu. "Arvad, et ma ei suudaks sind ennast löömast takistada?" Kutt muigas, kui Phoenix oma käed talle õlgadele asetas, ning lasi sel ilma kaebusteta sündida. Noormehe pilk kohtus neiu omaga, mis taaskord tundus talle nii läbinägelik, et iga hetkega tundis kutt end üha rohkem paljastatuna. Drew oli harjunud ja siiamaani väga rahul olnud oma "hit and run" tehnikaga ja poiss oli endiselt segaduses, miks mingi osa tema mõistusest keelas tal seekord sedasama teha, mida alati. Nautida mõnda aega tütarlapse seltskonda ning siis jalga lasta, võib-olla anda järele ning lubada neiu veel kunagi üles otsida, kuid seda siis mitte teha. "Ma arvan küll," noogutas Drew klassikaaslase pakkumist kuuldes. Nii tundus kõige parem. Tony'le tundus, et praegu olid nad mõlemad segaduses ja alles toibusid juhtunust, ent kui nad järgmine kord kohtuvad, on neil loodetavasti mõtted selgemad ja nad saavad üksteist rohkem tundma õppida. "Tahaksid sa natuke üksi olla ja mõtteid korrastada?" uuris noormees Phoenixilt. Talle endale oleks see küll ära kulunud.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Ma hoidsin ennast tagasi jah, aga see ei tähenda, et ma tahtsin sind tugevamini lüüa," Phoe muigas,"see tähendab, et ma oleks suutnud sind tugevamini lüüa." Phoenix vaatas poisile väljakutsuvalt otsa,"sa arvatavasti suudaks,2 tüdruk kehitas õlgu,"aga sa ei tahaks, sest ma olen nii vägev." Phoenix naeris ning vaatas klassis ringi. Kuigi nad suutsid üksteise vahel hoida kerge õhkkonna, siis Phoenix tundis õhus olevat pinget ning segadust. Kui tüdruk hetkeks vaikis, siis tema ümber oli kuulda vaid nende kahe hingamist, mis oli isegi päris rahustav. Tüdruk sirutas ennast, vaatas lakke ning ohkas. Ta teadis, mida ta tegema peab, aga moment kui ta seda teeb on ta andnud ära enda mõtete täieliku rahulolu ja vaikuse. Ta mõtted tulevad tagasi ning kisavad hullemini kui varem. Tema eelmistele muredele lisandub veel üks ilus ja segadusttekitav aspekt. Anthony. Ja tüdruk teadis, et moment kui poiss tüdrukust eemaldub, võib tüdruk murduda. Mitte niiväga Anthony'ta olemise prast, vaid selle pärast, et kuna poiss oli tema mõtetesse toonud rahu ja vaikuse, tema lahkumisel summuti ta peast kaob. Aga ta teadis, et neil mõlemal on seda vaja. Tüdruk noogutas poisi poole. "Ma ei taha üksi olla," tüdruk naeratas kurva naeratuse,"aga ma tean, et meil mõlemal on seda vaja. Mõtteid korrastada.  Ja ma ei käsi sul lubada, et sa mind kohe üles otsiks ja blah blah blah, sest siiski oli kõik praegu toimunu väga äkiline ja see ei tekitanud sulle kohustust minu ees." Phoenix vaatas kõrvale,"aga kui sa tahad mind üles otsida, siis tea, et ma ootan." Phoenix naeratas poisile ning jäi talle otsa vaatama.

[Anthony Evans]

"Väga hea, et ma sulle selleks siis põhjust ei andnud," muigas Anthony. "Ma kardan, et kui sa mind ikka väga tugevasti lööks, tuleks mul sind sellest hoolimata takistada." Ükskõik kui ilus või 'vägev' neidis siis ka ei olnud. Ka tema tajus, et kuigi kumbki neist ei näidanud seda nii väga välja, olid nad mõlemad endiselt veidi segaduses ja kohmetunud äsja juhtunu pärast. "Ma arvasin, et sulle meeldib üksi olla?" uuris Drew, kui neidis ütles, et ei taha üksi olla. Sõbrannad talle ei istunud ja ka siia klassi oli Phoenix kuti mäletamist mööda tulnud selleks, et inimesi vältida. Tütarlapse järgmiste sõnade peale noormees noogutas. Seda oli tõesti neile mõlemale vaja ja poiss teadis, et peab selleks natuke aega üksi olema, Phoenixi nägemine ajaks tal pea ilmselt ainult veel rohkem sassi. Tony oleks tahtnud neiule lubada, et otsib ta üles, kuid ei teinud seda siiski. Ta teadis, mis tavaliselt juhtus, kui ta tüdrukutele selliseid lubadusi jagas. Ta ei täitnud neid ning sellele järgnes ainult veel suurem pettumus. Kutt noogutas vaikides brüneti sõnade peale. Ta tõesti lootis, et kui juhtub midagi harukordset ja ta otsustab tütarlapse üles otsida, siis neidis on seal ja ootab teda. "Tahad, et ma sind kuskile saadaks?" uuris Anthony peale mõnehetkelist vaikust. Ta ei tahtnud tüdrukut üksi siia jahedatesse vangikoobastesse jätta.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Tõesti päris hea," tüdruk naeratas,"no ilmselt siis sa ikka lõpuks takistaksid mind jah, mitte et ma teeks midagi takistamist nõudvat." Phoenix naeratas ning ta käed langesid poisi õlgadelt tüdruku sülle. ANthony järgmise küsimuse peale tekkis tüdruku näole poolnaeratus,"Mulle meeldiski üksi olla. Siiamaani meeldib, aga täna muutus kõik sellest momendist kui sa siia tuppa sisse sadasid. No pressure," Phoenix vaatas enda sülle. Talle tõesti meeldis üksi olla ning inimeste lähedus häiris teda kohati, aga poisiga olid lood teised. Nagu varemgi mainitud, siis poiss vaigistas tüdruku mõtted ning selle üle oli ta tänulik. "Sa ei pea mu pärast muretsema, ma olen suur tüdruk," Phoenix naeratas ning vaatas poisi silmadesse, milles peegeldus suur segadusepilv. Arvatavasti võis tema silmist sama näha. Tüdruk oli õnnelik, et poiss talle midagi ei lubanud, sest siis oleks tüdruku usk lubaduse murdumisel veelgi vähenenud ja see oleks olnuud tüdrukule lihtsalt ebatervislik. "Tänan," Phoenix naeratas,"ma läheks hea meelega praegu õue, sa võid mind saata või mitte." Phoe naeratas ning enne püsti tõusmist hingas sügavalt sisse ja välja. Nende kehad olid ikka lähestikku ning tüdruk tundis poisi hingeõhku enda naha vastas, mis ei teinud olukorda hetkel üldse lihtsamaks.

[Anthony Evans]

Anthony oleks soovinud, et neidis poleks lausunud neid sõnu selle kohta, kuidas kõik muutus. Kaks viimast sõna seal lõpus ei aidanud, kutt tundis juba, et tema südametunnistus piinaks teda pärast nende sõnade kuulmist veel rohkem, kui ta tütarlapsele kuidagi pettumust valmistaks. Selleks lühikeseks ajaks, mis nad kahekesi siin klassiruumis veetsid, oli ka Drew' juures midagi muutunud, kuid noormees ei teadnud, kui püsiv see muutus oli ning kas ta üldse tahtis sellega elada, või läks ta juba täna õhtul uusi naiivitare jahtima. "Ma tean, et ma ei pea, aga ma võin," lausus ta Phoenixi järgmiste sõnade peale, lubades ka enda huulile kerge naeratuse. Kui nende pilgud kohtusid, võis Tony tüdruku silmadest välja lugeda, et too oli sama segaduses kui tema. "Ma saadan sind," sõnas Drew kindlameelselt ning ulatas neiule käe, et too laua otsast alla aidata, kuid selle käigus sattusid nad taas üksteisele meeli segavalt lähedale ning tahtmatult libises noormehe pilk taas tüdruku huultele. Kurat, ta oleks võinud Phoenixiga seal terve õhtu ameleda, kuid mõne hetke möödudes otsutas siiski, et targem on mitte ihale praegu järele anda, mistõttu tõmbus ta veidi eemale, käsi endiselt tütarlapse suunas välja sirutatud.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Phoenix naeratas poisile ning oli tänulik kui poiss tahtis ta ära saata. Phoe haaras poisi väljasirutatud käe ning naeratas talle. Tüdruk hüppas laualt maha ning jäi mõtlema, kas targem oleks käsi lahti lasta või tema kätt nautida veel nii kaua kuni ta tüdruku ära saadab .Tüdruku segadus oli ta näos nähtav ning tüdruk kadus justkui hetkeks poisi eest füüsilises olekus ära, sest tema mõtted viisid ta eemale. Selle käikus hoidis tüdruk veel ikka poisi käest kinni ning otsustas, et jätab poisi otsustada kas käed lahti lasta või veel kinni hoida. Nagunii Phoe kompetentsus oli kaheldav ning kumbki poisi otsustest poleks teda enam kurvemaks teinud. Oodates poisi reaktsiooni, astus tüdruk mõned sammud ukse poole.

[Anthony Evans]

Anthony naeratas, kui Phoenix tema käest kinni haaras, ning vaatas, et neidis ilusti laua otsast alla saaks. Kui neiu pikemalt tema käest kinni hoidma jäi, tõstis noormees pilgu, tütarlapsele otsa vaadates. Phoenixi näost võis kergesti välja lugeda tema segadust ning ka Drew ise polnud päris kindel, kas tüdruk ootas, et ta tema käest lahti laseks või hoopis vastupidi lootis, et ta seda ei tee? Seega otsustas kutt lähtuda seekord oma soovist, milleks oli jääda tütarlapsel käest kinni hoidma. "Valmistu kuulujuttudeks ja vihasteks tšikkideks, kes sind taga klatšivad," pomises Tony, kui nad niimoodi käsikäes klassiruumist välja vangikoobastesse astusid. Siin koolis levisid jutud kiiresti ja mis oli klatšimooridele parem kõneaine, kui tüdruk, kes ühegi teise tüdrukuga läbi ei saanud, ja naistemees, kes võis vabalt olla mõne keelepeksja südame murdnud, käest kinni hoidmas. Drew'd ennast see ei häirinud, igatahes kaalus Phoenixil käest kinni hoida saamine selle üles, kuid igaks juhuks mainis ta seda ikkagi, nii et tüdrukul oli veel võimalus tal käest lahti lasta, enne kui nad kuskile rahvarohkemasse kohta jõuavad.

[Phoenix Jennifer Fintry]

Kui Anthony tüdruku käest lahti ei lasknud, siis tüdruk naeratas endamisi ning jätkas teed uksest välja. Kui poiss aga mainis kuulujutte ning vihaseid tšikke, siis tekkis tüdruku näole muie. Ta oli sellistega ka varem kokku puutunud ning need ei häirinud teda,"ma olen nendeks kogu aeg valmis, sest minu mainega inimesega käivad need igal pool kaasas," Phoe teadis, et jutud temast ja Anthony'st võisid levida meeletult kiiresti, aga tüdruk ei hoolinud sellest absoluutselt. Nagu ka varem, ta lihtsalt nautis hetke ning kindluse märgiks surus korraks poisi kätt isegi kõvemini. Phoenix üritas otse vaadata, kuid mõtted tirisid ta mujale, mille tõttu ta otse vastu kiviseina kõndis. Hea töö Phoe.

[Anthony Evans]

"Sinu mainega?" uuris Anthony muiates neidiselt. Ta juba aimas, mis sealt tuleb, kuid nagu alati meeldis talle inimeste öeldust midagi üles noppida ja see siis küsimuseks pöörata. Pluss ta andis niimoodi Phoenixile rohkem kõneainet, mis tähendas, et ta sai need viimased minutid veel võimalikult palju tütarlapse häält kuulata. Noormees naeratas, kui tüdruk tema kätt korra tugevamini surus, ning tõmbas pöidlaga paar korda rahustavalt üle Phoenixi naha. Kutt keskendus neidise käele tema oma vastas ning vajus korraks mõttesse, muidu oleks ta ilmselt tüdrukut vastu seina kõndimast takistanud. "Shit," pöördus Drew murelikult klassikaaslase poole. "Jäid terveks ikka?" vuristas ta. Otse vastu kiviseina kõndida... võis natuke haiget teha. "Äkki me peaks ikka käest lahti laskma?" pakkus kutt muiates. "Tundub, et muidu sa hõljud liiga kuskil seitsmendas taevas."

[Phoenix Jennifer Fintry]

"Minu mainega jah. Ma arvan, et toetudes sellele, millest ma olen sulle täna rääkinud, sa peaksid ikka päris hästi aru saama, mida ma enda maine all mõtlen," Phoenix muigas. Teda ei häirinud see absoluutselt. Ta oli kohati nagu outcast, aga selline outcast, kes ise valis endale sellise elu ning elu mis ta valis tekitab olukorrad, kus teised teda ei salli. Aga Phoe oli kindel, et varsti leiab ta endale inimese, kellele kõigest ilma mureta rääkida ning kui tema ja Anthony vahel poleks vahejuhtum toimunud, oleks lähiajal inimeseks tema, nüüd aga peab tüdruk vastust jääma ootama. Või lihtsalt midagi. "Inimesed ei mõista, vaid mõistavad kohut. Nende eluviis on ainuke õige ning kõik teistsugused inimesed on veidrikud. Nii on ka minuga. Jah, see on osati tänu minu minevikule, aga minevik tegi minust minu ning kui nad ei suuda sellega leppida siis miks peaks mind nende arvamus huvitama," Phoe ohkas,"mind isegi ei huvita, mis maine mul teiste seas on ja vabandust kui ma panen enda huvid neile meeldimise asemel." Enne kui Phoe vastu seina kõndida suutis, siis oli ta tuju üsna morn, aga kui laks oli juba ära käinud, siis tekkis ta suule jälle naeratus. See oli nagu see laualt kukkumine all over again. "Ma jäin täiesti terveks," tüdruk hakkas naerma, "tunudub, et see sein oli üks heiteritest ning norib tüli." Phoenix naeratas ning poisi küsimuse peale näitas talle keelt:"ma hõljuks ka ilma sinu käeta seitsmendas taevas ning mul on praegu väga mugav, tänan et muret tunned." Phoenix naeris ning teadis, et poisi käest mitte lahti laskmine võis olla praegu vale otsus, aga hetkel teda tõesti ei huvitanud.

[Anthony Evans]

"Äkki mul on juba meelest ära läinud?" kergitas Anthony kulmu. "Ei, ei ole tegelikult. Ja ma vist oskan tõesti ise ka oletada, mis mainet sa endal olevat arvad." Loomulikult oli noormehel tütarlapse räägitu meeles. Misasjana ta muidu oleks tundunud, playboy'na, kes teeskleb tüdrukute jutu vastu huvi üles näitamist ainult selleks, et nad endaga ila panema saada? Okei, võib-olla ta kippus vahel naiste lootusi liialt üles kütma ja vahel kippusid mõned tema partnerid midagi südamelt ära pihtima, aga Tony ei olnud piisavalt mölakas, et sellest üldse mitte hoolida. Või kui Phoenix oleks eriti naiivne olnud, oleks ta võinud arvata, et kutt oli lihtsalt nii seitsmendas taevas nende amelemissessioonist, et tal ei tulnud midagi meelde. Drew kuulas neidise juttu ning noogutas aeg-ajalt. Talle jäi kõrva sõna 'minevik' ning tahtmatult aktiveeris see kuti peas mõtted, milline tüdruku minevik siis olla võis, kuid küsima ta ka ei hakanud. See oli ilmselt liiga isiklik asi. "Oled sa kindel, et kõik sinusse nii halvasti suhtuvad?" uuris poiss kergelt kulmu kortsutades. "Mulle sa küll nii kohutav ei tundu?" Kuidas ta siis teistele nii ebameeldiv oli? Kas Phoenix käitus temaga teistmoodi kui tavaliselt? Isegi kui ta paljudega ei suhelnud, siis kuidas sai üks vaikne ja omaettehoidev tütarlaps teistele ette jääda? "Siis on hästi," muigas Drew, olles kuulnud, et neiul on kõik korras. "Jaa, süüdista muidugi seina," lisas ta naerdes. "Aga muidu need tülinorijad... Nende tülinorimised on ikka... verbaalsed onju?" uuris kutt igaks juhuks. Iial ei võinud teada, milliseid idioote leidus. Ta muigas Phoe järgmiste sõnade peale. "Kindel, et ma peaksin su õue laskma? Kõnnid veel ennast vastu puud vigaseks või kukud järve," naeris ta.

[Phoenix Jennifer Fintry]

"No ma ju ei tea mis sinu peas toimub," tüdruk muigas ning noogutas poisi selgituse peale. Phoe oli poisile üsna täpselt seletanud ning selle tõttu oli ta üsna kindel, et poisil oli vähemalt väiksemgi arusaam. Phoenix suutis enda mõtted juba maha rahustada ning praegu tundis ta ennast päris hästi. Mitte täiesti, aga päris. Teda enam ei huvitanud mis poiss lõpuks otsustas(tegelikult ikka huvitas) ning ta suutis hinnata seda mis nende vahel oli alles toimunud, sest Anthony oli tegelikult ju väga hea suudleja ehk seda pidi nautima. "Muidugi kõik minusse nii ei suhtu, aga valdav enamus kellega ma olen kokku puutunud," Phoenix kehitas õlgu,"ma tegelikult ei olegi nii kohutav." Phoe muigas,"minuga on lihtsalt vaja harjuda ja mind on vaja mõista. Muidu ma võingi tunduda nagu cold-hearted bitch. mida ma vahepeal ka olen, aga keegi ei ole isegi üritanud mulle lähedale pääseda. Ma ei pea neid siis austusega kohtlema kui nad kohtlevad mind nagu kolm pjedestaali allpool asetsevat isiksust. Aga eks ise teavad millest ilma jäävad," tüduku mõtlikule näole ilmus jälle naeratus ning ta vaatas poisi poole. "Hey, sein on alati süüdi," murekortusd Phoe näol olid nüüd täielikult kadunud ning lõbus meeleolu valdas jälle tüdruku pead ja olekut. Poisi küsimuse peale Phoe kehitas õlgu ning sisemiselt naeratas. See pidi tähendama, et poiss vähemalt natukegi hoolis tüdrukust, et selliseid küsimusi küsis,"enam mitte. Nüüd nad on aru saanud, et inimesega on mõttetu jamada kui temalt mingit reaktisiooni kätte ei saa. Ja no muidugi ma olen natuke trenni teinud, et minuga enam midagi juhtuda ei saa," Phoenix meenutas enda trenne ühe inimesega, kes õpetas teda füüsiliselt võitlema. Ta väga seda ei rakendanud kellegi peal, aga vajadusel ikka. Ning eelmiste tülinorijatega tegeles ta nii nagu nemad temaga. Võlukeppide abil. Aga kunagi ei saa liiga kaitsutd olla. "Aww, nii armas, et sa muretsed," Phoe muigas,"ma ei ole koer, sa ei pea mind kuhugi laskma, ma võin lihtsalt minna ka." Tüdruku nägu tõmbas naerule," või kas sa tead mulle mõnda kohta kus oleks minu jaoks turvaline?"

[Anthony Evans]

"Siis on hästi," muigas Anthony rahulolevalt, olles neidise sõnu kuulnud. Talle ei meeldinud liialt läbinähtav olla. Kuigi praegu ei olnud ta ise ka päris kindel, mis tal üldse peas toimus. "Ise teavad, jah," nõustus noormees tütarlapse öelduga. "Millest nad siis ilma jäävad?" uuris kutt kulmu kergitades. "Millestki sellisest, mida mina pole veel kogeda saanud?" Ta ei suutnud Phoenixit eriti kalgi südamega bitchina ette kujutada, ja see kujutluspilt, mis tal silme ette tekkis, oli ka pigem kuum kui halvustav. "Või nii?" naeris ta klassikaaslase järgmise väite üle kergelt. "Ma jätan selle meelde, kui meil mingi tüli või vaidlus peaks tekkima." Kuigi neil oli siiamaani hea klapp, siis päris ilma nendeta ei saanud kunagi. Olles omapoolse küsimuse esitanud, viis Drew oma helesiniste silmade pilgu neidisele ning jäi teda pingsalt silmitsema. Ta kortsutas kulmu, kui talle jäi tütarlapse vastusest mulje, et varem on tülinorimine igatahes sõnadest kaugemale läinud. Kutt pigistas lohutavalt Phoe kätt. Pikemas plaanis oli see hea, et tüdruk tülinorijatele mingit reaktsiooni polnud andnud ning ta seetõttu rahule oli jäetud, kuid ilma kuidagi reageerimata ja vastu hakkamata neid asju läbi elada võis siiski ebameeldiv olla. "Kuule, alati on keegi, kes on sinust tugevam," kommenteeris ta Phoenixi järgmisi sõnu. "Ja meile kõigile on võimalik haiget teha, alati ei saa kohe vastu hakata. Aga kui keegi suga veel tüli norima tuleb, siis ütled mulle, eks?" See ei kõlanud nagu palve, vaid rohkem nagu käsk. Mida iganes ta neiu vastu ka ei tundnud, kellegi kallal norimine ja veel füüsiliselt oli igal juhul vale, eriti tüdruku, mitte et seksistlik olla. "Mnjaa, aga ma hoian su käest kinni ju ja katsu siit minema saada, kui mina ei taha," muigas Drew. Kui vaja, võis ta neiu käest ka palju tugevamini kinni hoida. "No ainuke täiesti turvaline koht oleks sul minu süles, aga see vist pole hea idee?"

[Sponsored content]